Laagrid

Laste leinatoetuslaagrid said alguse 1995. aastal. 

Laste- ja noortelaager

Laste ja Noorte Kriisiprogrammi spetsialistide mitmeaastane töökogemus on näidanud kuivõrd oluline on pärast pereliikme (ema, isa, õde/vend) kaotust pakkuda professionaalset abi neile lastele ja peredele, kes ei tule omal jõul leinaga toime. Eriti kui tegemist on olnud vägivaldse, traagilise või ootamatu juhtumiga.

Pakume neile lastele osalemist aastases programmis, mis sisaldab perekonsultatsioone, nädalast suvelaagrit ja kahte 3-päevast jätkulaagrit. Programmis saab aasta jooksul osaleda kuni 45 last üle Eesti.

Kellele?

Leinavatele lastele ja noortele vanuses 7 kuni 18 aastat, kelle perekonnas on keegi surnud või hukkunud viimase kahe aasta jooksul.

Kuidas alustasime?

Lapsed, kes peale "Estonia" katastroofi 1994. a-l võtsid osa laste toetusgruppide tööst avaldasid soovi kokku saada teistega, kes on samalaadses olukorras. Sellest mõttest juhituna korraldasime 1995. a-l esimese suvelaagri suurõnnetuses vanema või õe/venna kaotanud lastele ja noortele.

Tänaseks oleme läbi viinud 65 laagrit, millest on psühholoogilist abi saanud teistel põhjustel lähedasi kaotanud lapsed ja noored (ligi 1000 last, näiteks Pala bussiõnnetus, liiklusavariid, haigused, suitsiidid, tapmised).

Mida teeme?

Tegevuslikuks põhimõtteks on tavapärase huvitava laagrielu (spordiüritused, loovad tegevused, diskod, matkad, viktoriinid, karneval) ja psühholoogilise toetusgrupi ühendamine. Igal hommikul toimub kahetunnine grupitöö. Ülejäänud aja veedame koos lastega loovates ja arendavates ühistegevustes.

Laagrites saavad lapsed toetust eakaaslastelt ning selgitust ja mõistmist grupijuhtidelt. Lapse leina aitab leevendada, kui ta saab oma mõtteid ja tundeid erinevates tegevustes väljendada. Lapsed õpivad kohanema muutustega iseendas ja suhetes ning paremini toime tulema uues elusituatsioonis.

Töö laste leina toetusgrupiga põhineb metoodikal, mis on välja töötatud M.Heegardi, W.Wordeni (USA), A.Dyregrovi (Norra) jt. materjalide põhjal Rootsi lastekaitseorganisatsioonis Rädda Barnen. Koolitustes omandatud teoreetiliste teadmiste ja oma laagripraktika tulemusena oleme kujundanud Eesti oludele sobiva laste leinatöö metoodika. Meile teadaolevalt korraldatakse analoogilisi laagreid USA-s (näit. The Grief Connection Louisvilles), Inglismaal (Camp Winston), Iirimaal (Camp Patrik), Norras.

Miks?

Tihti on lapse lein ja masendus nii intensiivne ja sügav, et täiskasvanul on raske temani jõuda. Laps võib jääda oma valusate tunnete ja mõtetega üksi. Õpetajate puudulikud oskused ja pereliikmete endi üleelamised takistavad last toetamast. Kaotusel on tavaks mõjutada igapäevast elu pika aja jooksul. Tekkida võivad näiteks muutused käitumises, keskendumis-ja suhtlemisraskused, mitmesugused väljendamata hirmud, terviseprobleemid.

Kellega koos?

Psühholoogilisi toetusgruppe ja laagri ühistegevusi viib läbi ja neis osaleb spetsiaalse koolituse saanud meeskond, kellest enamusel on 10 kuni 17-aastane kriisi- ja leinatöö kogemus (programmi juht ja psühhoterapeut Maire Riis, psühhoterapeut Tuuli Vellama, psühholoogid Merike Sarapuu, Sirje Rass, psühhoterapeut ja lastearst Ruth Raielo, pereterapeut ja hingehoidja Naatan Haamer, grupijuhid Aivar Simmermann ja Helar Peterson, füsioterapeut Kaupo Jõeveer, pedagoog Ivo Raenok, vabaaja juht Uku Presmann).

Ühingu liikmed ja toetajad on veel: Pille Isat, Ülo Vihma, Tiiu Meres, Andres Laanemets, Valter Maatee, Kalle Viik, Britta Alep, Mart Kirsipuu ja Meelis Pastak.

Baaskoolituse oleme saanud 1994-1998

Rootsi lastekaitseorganisatsiooni Rädda Barnen poolt:

"Töö leinavate laste ja noortega (teooria ja metoodika)", Lotta Polfeldt, supervisor

Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse poolt:

"Laste kriisiinterventsioon ja –teraapia", Atle Dyregrov, Ph.D, keskuse juhataja.

Meeskonna koostöötreeningud:

PMI Eesti, Inartes( Soome), Isis-Danmark poolt.